2022

Sündinud 2022 • Surnud 2022 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad | 2020. aastad
◄◄ | ◄ | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | ► | ►►
Jaanuar | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember

2022. aasta (MMXXII) oli 21. sajandi 22. aasta. See algas laupäevaga.

Vasted teistes kalendrites[muuda | muuda lähteteksti]

Juudi kalender: 5782, 5783
Hinduistlik kalender: 5123, 5124
Islami kalender: 1443, 1444
Iraani kalender: 1400, 1401
Sirvikalender: 10235

Pühendused[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis:

Venemaal:

Venemaa rahvaste kultuuripärandi aasta

Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

1. jaanuar – jõustus RHK-11 ehk täiendatud rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon.
1. jaanuar – jõustus Regionaalse Avatud Majanduspartnerluse leping.
2. jaanuar – Kasahstanis algasid rahutused.
4. jaanuar – ÜRO Julgeolekunõukogu viis alalist liiget Hiina, Venemaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa tegid haruldase ühisavalduse, mille kohaselt tuleks vältida tuumarelvade levikut ja tuumasõda.^[2]
6. jaanuar – Kasahstani presidendi Kasõm-Žomart Tokajevi palvel saatsid KJLO riigid Kasahstani oma rahuvalvajad.
7. jaanuar – koroonasse (COVID-19) nakatunute arv ületas 300 miljoni piiri.
10. jaanuar – USA-s Baltimore'is siirati inimesele esimest korda sea süda.
15. jaanuar – Vaikses ookeanis toimus Hunga Tonga vulkaanipurse. Mitmeid riike tabas tsunami ja veealuste sidekaablite purunemise tõttu katkes Tongal ühendus välismaailmaga.^[3]
18. jaanuar – Microsoft teatas kavatsusest osta 68 miljardi dollari eest videomängude ettevõtte Activision Blizzard.
23. jaanuar – Burkina Fasos toimus sõjaväeline riigipööre, millega eemaldati võimult president Roch Marc Christian Kaboré.

Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

2.–20. veebruar – Pekingis toimusid 2022. aasta taliolümpiamängud.
3. veebruar – Ameerika Ühendriikide erivägede haarangus hukkus Islamiriigi juht Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi.
9. veebruar – Suurbritannia tuumasünteesi rajatises Joint European Torus õnnestus viis sekundit kestnud katse jooksul toota 11 megavatti energiat.^[4]
13. veebruar – Frank-Walter Steinmeier valiti teiseks ametiajaks Saksamaa presidendiks.
24. veebruar – Venemaa sissetung Ukrainasse (2022): Venemaa alustas sõjalist rünnakut Ukraina vastu.

Märts[muuda | muuda lähteteksti]

2. märts – Vene väed vallutasid Ukrainas Hersoni linna.
2. märts – ÜRO teatas, et Ukrainast on sõja eest põgenenud üle miljoni inimese.
3. märts – Vene väed vallutasid Zaporižžja tuumaelektrijaama.
7. märts – koroonapandeemias hukkunute arv ületas 6 miljoni piiri.
10. märts – Ungari parlament valis presidendiks Katalin Nováki.
16. märts – Mariupolis hukkus teatris asunud pommivarjendile korraldatud õhurünnakus erinevatel andmetel 300–600 inimest.
31. märts – Dubais lõppes Expo 2020.

Aprill[muuda | muuda lähteteksti]

3. aprill – Ukraina teatas Vene vägede Kiievi lähedusest taganemise järel sõjakuritegude, sealhulgas Butša massimõrva avastamisest.
11. aprill – Pakistani parlament valis Imran Khani umbusaldamise järel peaministriks Shehbaz Sharifi.
14. aprill – Mustal merel uppus ristleja Moskva, mis on suurim lahingutegevuse ajal uppunud sõjalaev pärast Teist maailmasõda.
14. aprill – koroonapandeemia: tuvastatud nakatumisjuhtumite arv maailmas ületas 500 miljonit.^[5]
18. aprill – algas Donbassi lahing.
20. aprill – Euroopa Lõunaobservatoorium teatas mikronoova avastamisest.
22. aprill – Šveitsis taasalustas remondi järel tööd Suur Hadronite Põrguti.
23. aprill – avati 59. Veneetsia biennaal.
24. aprill – Prantsusmaal valiti teiseks ametiajaks presidendiks tagasi Emmanuel Macron.

Mai[muuda | muuda lähteteksti]

12. mai – Event Horizon Telescope avaldas esimese foto Linnutee keskosas asuvast mustast august Sagittarius A*.
14. mai – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Ukraina esindaja Kalush Orchestra looga "Stefania".
20. mai – Azovstali viimased kaitsjad andsid alla ning Vene relvajõud vallutasid Mariupoli, millega lõppes Mariupoli lahing.^[6]
21. mai – Austraalia föderaalvalimised võitis Anthony Albanese juhitud Austraalia Tööpartei.

Juuni[muuda | muuda lähteteksti]

14. juuni – Kanada ja Taani lõpetasid Tartupaluki saare piirivaidluse, sõlmides piirilepingu mille järgi jagatakse saar pooleks.
22. juuni – Afganistani ja Pakistani vahelises piirkonnas toimus maavärin, milles hukkus üle 1000 inimese.
27. juuni – Texase osariigis leiti mahajäetud veokist 53 migrandi surnukehad.
28.–30. juuni – Madridis toimus NATO tippkohtumine.

Juuli[muuda | muuda lähteteksti]

7. juuli – Suurbritannia peaminister Boris Johnson teatas, et astub tagasi, kui ta erakond on leidnud uue peaministri.
8. juuli – Jaapanis Nara linnas hukkus atentaadis endine peaminister Shinzo Abe.
11. juuli – NASA avaldas töökorda seatud James Webbi kosmoseteleskoobi esimesed fotod, sealhulgas Webbi esimese süvavaate.
21. juuli – Itaalia president Sergio Mattarella võttis vastu peaminister Mario Draghi tagasiastumispalve, saatis parlamendi laiali ning kuulutas välja erakorralised parlamendivalimised.
23. juuli – WHO kuulutas ahvirõuged Rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks
31. juuli – Kabulis hukkus CIA korraldatud õhurünnakus terroriorganisatsiooni al-Qaeda juht Ayman al-Zawahiri.

August[muuda | muuda lähteteksti]

4. august – Hiina korraldas Taiwani ümber suured sõjaväeõppuse, mis oli vastus Nancy Pelosi Taiwani-visiidile. Pelosi sai kõrgeimaks USA poliitikuks, kes on Taiwani ametlikult külastanud.
12. august – New Yorgis pussitati India päritolu Suurbritannia kirjanikku Salman Rushdie'd, kes sai raskelt vigastada.
18. august – Türgi ja Iisrael teatasid, et nimetasid taas mõlemasse riiki oma suursaadikud ning jätkavad diplomaatiliste suhete parandamist.^[7]
19. august – Montenegros astus pärast parlamendi umbusaldusavaldust tagasi Dritan Abazovići valitsus.
28. august – Pakistan kuulutas välja kliimakatastroofi ning palus rekordiliste üleujutustega toimetulekuks välisriikide abi.

September[muuda | muuda lähteteksti]

5. september – Suurbritannia peaministriks valiti Liz Truss.
5. september – Hiina Sichuani provintsi tabanud 6,6-magnituudilises maavärinas hukkus vähemalt 93 inimest.
8. september – Charles III sai pärast kuninganna Elizabeth II surma Suurbritannia kuningaks ja Briti Ühenduse juhiks.
11. september – Rootsi üldvalimised võitis paremerakondade blokk.
14. september – Tadžikistani ja Kõrgõzstani vahel puhkesid pärast aastat taas tõsisemad relvastatud kokkupõrked.

16. september – Iraanis puhkesid pärast politsei poolt kinni peetud 22-aastase iraanlanna Mahsa Amini surma meeleavaldused, milles hukkus üle 50 inimese.

25. september – Itaalia parlamendivalimised võitis Giorgia Meloni juhitud erakond Fratelli d'Italia.
25. september – kuubalased toetasid referendumil samasooliste abielu legaliseerimist.
25. september – Keenia jooksja Eliud Kipchoge püstitas Berliini maratonil maratonijooksus maailmarekordi.
26. september – avastati gaasilekked Nord Streami gaasitorudes.
26. september – NASA asteroidimissiooni DART käigus rammiti asteroidi Dimorphos uurimaks võimalust muuta asteroidi kurssi.
28. september – USA-s Florida osariigis maabus orkaan Ian, mis tekitas tohutuid purustusi ja mille tõttu hukkus üle 80 inimese.
29. september – Nauru presidendiks valiti Russ Kun.
30. september – Venemaa annekteeris laialt hukka mõistetud referendumite tulemusena Ukrainale kuuluvad Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastid.
30. september – Ibrahim Traore kukutas Burkina Fasos riigipöördega riigi ajutise presidendi Paul-Henri Sandaogo Damiba.

Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]

1. oktoober – Kanjuruhani staadioni tragöödia: Indoneesias Jaava saarel jalgpallimängule järgnenud massirüseluses hukkus vähemalt 125 inimest.
8. oktoober – Kertši väina sillal toimus plahvatus, milles hukkus neli ja põhjustas autotee osalise varingu.
20. oktoober – Suurbritannia peaminister Liz Truss teatas tagasiastumisest. 45 päeva ametis olnud Trussist sai Suurbritannia lühima ametiajaga peaminister.^[8]
28. oktoober – Elon Musk omandas 44 miljardi dollariga Twitteri.
29. oktoober – Lõuna-Koreas Soulis hukkus rahvamassis tekkinud rüseluses 156 inimest.

November[muuda | muuda lähteteksti]

11. november – Ukraina relvajõud vabastasid Hersoni linna.^[9]
16. november – NASA saatis kosmosesse Artemise programmi esimese missiooni Artemis 1, mis tegi tiiru ümber Kuu.
18. november – krüptoraha vahetuskeskkond FTX esitas pankrotiavalduse.^[10] FTX-i pankrotti asus hiljem uurima FBI. USA riigiprokuröride sõnul on tegemist USA ajaloo ühe suurema finantspettusega.^[11]
20. november – 18. detsember – Kataris toimusid 22. maailmameistrivõistlused jalgpallis. Maailmameistriks tuli Argentina.

Detsember[muuda | muuda lähteteksti]

5. detsember – Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeerium teatas, et Riiklik Süüterajatis tootis termotuumasünteesi abil rohkem energiat kui selleks kulutas.^[12]
7. detsember – Peruu president Pedro Castillo üritas riigipööret, kuid tagandati ametist. Riigi presidendiks vannutati Dina Boluarte. Seejärel puhkesid üleriigilised meeleavaldused.
21.–26. detsember – Põhja-Ameerikat tabas talvetorm, mis tõi kaasa tugeva lumesaju ja mitu külmarekordit. Hukkus 106 inimest.
24. detsember – Fidži peaministrina astus ametisse Sitiveni Rabuka pärast seda, kui üldvalimiste järel oli moodustatud koalitsioonivalitsus.
28. detsember – Pärast üldvalimisi sai Nepali peaministriks Pushpa Kamal Dahal.

Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

3. aprill – koroonapandeemia Eestis: kaotati maskikandmise kohustus.^[13]
3. juuni – peaminister Kaja Kallas tegi president Alar Karisele ettepaneku vabastada ametist seitse Keskerakonna ministrit ning Eesti Reformierakond tegi ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks Isamaale ja Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale.^[14]
18. juuli – ametisse astus Kaja Kallase teine valitsus.
16. august – Narva tank toimetati Viimsis asuvasse Eesti Sõjamuuseumi. Ühtlasi lammutati ka tanki senine postament ning teisaldati Narvast ja Narva-Jõesuust veel kuus monumenti.^[15]^[16]

Surnud[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis In memoriam 2022

2. jaanuar – Richard Leakey, inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog
3. jaanuar – Viktor Sanejev, Nõukogude Liidu kolmikhüppaja
3. jaanuar – Andres Taimla, Eesti poliitik
6. jaanuar – Peter Bogdanovich, USA filmilavastaja ja stsenarist
6. jaanuar – Maria Klenskaja, Eesti näitleja
6. jaanuar – Sidney Poitier, USA näitleja ja filmilavastaja
6. jaanuar – Toomas Sõmera, Eesti sideinsener ja poliitik
9. jaanuar – Arvo Ots, eesti energeetikateadlane
9. jaanuar – Aare Urm, eesti meediajuht ja pankur
11. jaanuar – David Sassoli, Itaalia poliitik
18. jaanuar – Yvette Mimieux, USA näitleja
22. jaanuar – Thích Nhất Hạnh, vietnami munk
28. jaanuar – Mihkel Loodus, eesti tõlkija
30. jaanuar – Leonid Kuravljov, vene näitleja
1. veebruar – Mari-Liis Küla, eesti teatrikunstnik
2. veebruar – Monica Vitti, itaalia näitleja
3. veebruar – Madis Milling, Eesti näitleja ja poliitik
5. veebruar – Leili Pärnpuu, eesti maletaja
8. veebruar – Luc Montagnier, prantsuse viroloog
12. veebruar – Ülo Lepik, eesti mehaanikateadlane
12. veebruar – Ivan Reitman, Kanada filmilavastaja
12. veebruar – Karl Vaino, Eesti NSV poliitik
14. veebruar – Sandy Nelson, USA trummar
19. veebruar – Lilian Kosenkranius, eesti ajakirjanik ja meediategelane
28. veebruar – Leonhard Lapin, eesti kunstnik
3. märts – Bruno Saul, Eesti NSV riigi- ja parteitegelane
13. märts – William Hurt, USA näitleja
16. märts – Helene Vannari, eesti näitleja
19. märts – Shahabuddin Ahmed, Bangladeshi poliitik
23. märts – Madeleine Albright, USA diplomaat ja poliitik
3. aprill – Ave Alavainu, eesti kirjanik
5. aprill – Sidney Altman, Kanada-USA molekulaarbioloog
5. aprill – Bobby Rydell, USA laulja
6. aprill – Vladimir Žirinovski, Venemaa poliitik
9. aprill – Mihhail Bronštein, Eesti majandusteadlane
10. aprill – Marju Kuut, eesti laulja
14. aprill – Mike Bossy, Kanada jäähokimängija
14. aprill – Ilkka Kanerva, Soome poliitik
17. aprill – Radu Lupu, Rumeenia pianist
18. aprill – Rein Ratas, Eesti bioloog ja poliitik
22. aprill – Guy Lafleur, Kanada jäähokimängija
26. aprill – Klaus Schulze, saksa elektroonilise muusika pioneer
30. aprill – Ain Heinaru, eesti geneetik
30. aprill – Naomi Judd, USA laulja
3. mai – Norman Mineta, USA poliitik
3. mai – Stanisłaŭ Šuškievič, Valgevene poliitik
10. mai – Leonid Kravtšuk, Ukraina poliitik
17. mai – Vangelis, kreeka helilooja
20. mai – Hillar Palamets, eesti ajaloolane
20. mai – Kirill Teiter, eesti humorist
21. mai – Linda Järve, eesti ajakirjanik
26. mai – Ciriaco De Mita, Itaalia poliitik
26. mai – Alan White, inglise trummar
27. mai – Angelo Sodano, itaalia vaimulik
28. mai – Priit Kuusk, eesti muusikaajakirjanik
28. mai – Raik-Hiio Mikelsaar, eesti arstiteadlane ja bioloog
29. mai – Ronnie Hawkins, USA-Kanada laulja ja laulukirjutaja
30. mai – Boris Pahor, Sloveenia romaanikirjanik
6. juuni – Valeri Rjumin, vene kosmonaut
7. juuni – Raivo Trass, eesti näitleja ja lavastaja
10. juuni – Simon Joffe, Eesti NSV väliskommentaator
12. juuni – Vello Lään, eesti ajakirjanik
17. juuni – Jean-Louis Trintignant, prantsuse filminäitleja
18. juuni – Uffe Ellemann-Jensen, Taani poliitik
19. juuni – Gennadi Burbulis, Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik
20. juuni – Regimantas Adomaitis, leedu näitleja
22. juuni – Jüri Tarmak, eesti kõrgushüppaja
27. juuni – Mats Traat, eesti kirjanik
28. juuni – Toomas Kirss, eesti teleprodutsent ja režissöör
1. juuli – Richard Taruskin, Ameerika Ühendriikide muusikateadlane
2. juuli – Peter Brook, inglise lavastaja
5. juuli – Hannes Varblane, eesti luuletaja
6. juuli – James Caan, USA näitleja
8. juuli – Shinzō Abe, Jaapani poliitik
8. juuli – Luis Echeverría, Mehhiko poliitik
8. juuli – José Eduardo dos Santos, Angola poliitik
18. juuli – Claes Oldenburg, ameerika skulptor
22. juuli – Airi Liimets, eesti kasvatusfilosoof
25. juuli – Endel Vooremaa, eesti jääpurjetaja
26. juuli – Aarne Biin, eesti kirjanik
26. juuli – James Lovelock, inglise atmosfäärikeemik
30. juuli – Nichelle Nichols, USA näitleja
31. juuli – Vadim Bakatin, Nõukogude Liidu riigitegelane
31. juuli – Fidel V. Ramos, Filipiinide poliitik
5. august – Judith Durham, Austraalia laulja
8. august – Olivia Newton-John, Austraalia laulja ja filminäitleja
10. august – Vesa-Matti Loiri, soome näitleja ja muusik
12. august – Wolfgang Petersen, saksa filmilavastaja, produtsent ja stsenarist
24. august – Kallistos Ware, inglise teoloog ja õigeusu piiskop
30. august – Mihhail Gorbatšov, Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik
30. august – Jaak Kangilaski, eesti kunstiajaloolane
30. august – Don Lind, USA astronaut
2. september – Frank Drake, USA astronoom ja astrofüüsik
4. september – Boriss Lagutin, Nõukogude Liidu poksija
4. september – Peter Straub, USA kirjanik
7. september – Marsha Hunt, USA näitleja
8. september – Elizabeth II, Suurbritannia kuninganna
8. september – Ingo Normet, eesti lavastaja ja teatripedagoog
11. september – Javier Marías, hispaania kirjanik
13. september – Jean-Luc Godard, Prantsuse-Šveitsi filmirežissöör
14. september – Eiríni Pappá, kreeka näitleja
15. september – Saul Kripke, juudi päritolu USA filosoof
17. september – Mirjam Peil, eesti kunstiteadlane
18. september – Nick Holonyak, USA insener
19. september – Valeri Poljakov, Nõukogude Liidu ja Venemaa kosmonaut
22. september – Hilary Mantel, Briti kirjanik
23. september – Louise Fletcher, USA näitleja
24. september – Pharoah Sanders, USA džäss-saksofonist
26. september – Ruth Mirov, eesti rahvaluuleteadlane
28. september – Coolio, Ameerika Ühendriikide räppar
2. oktoober – Rein Vahisalu, eesti kardioloog ja publitsist
3. oktoober – Eduard Tüür, eesti karikaturist
4. oktoober – Loretta Lynn, Ameerika Ühendriikide kantrilaulja
7. oktoober – Bill Nieder, Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja
9. oktoober – Bruno Latour, prantsuse filosoof, antropoloog ja sotsioloog
11. oktoober – Angela Lansbury, Suurbritannia-Ameerika Ühendriikide näitleja
13. oktoober – James McDivitt, USA õhuväelane ja astronaut
14. oktoober – Robbie Coltrane, Šoti näitleja
16. oktoober – Jüri Arrak, eesti kunstnik
26. oktoober – Pierre Soulages, prantsuse kunstnik
28. oktoober – Jerry Lee Lewis, Ameerika Ühendriikide laulja ja pianist
6. november – Edward C. Prescott, Ameerika Ühendriikide majandusteadlane
11. november – Madis Salum, eesti ajakirjanik
17. november – Fred Brooks, Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane
20. november – Riho Sibul, eesti muusik
24. november – Hans Magnus Enzensberger, saksa kirjanik
24. november – Vladimir Kirejev, Eesti psühhiaater
30. november – Murray Halberg, Uus-Meremaa jooksja
30. november – Jiang Zemin, Hiina partei- ja riigitegelane
30. november – Christine McVie, Briti muusik
2. detsember – Tiit-Rein Viitso, eesti keeleteadlane
10. detsember – Kihnu Virve, eesti rahvalaulik
12. detsember – Mirosław Hermaszewski, poola lendur ja kosmonaut
17. detsember – Urmas Sisask, eesti helilooja
29. detsember – Pelé, Brasiilia jalgpallur
29. detsember – Edgar Savisaar, Eesti poliitik
29. detsember – Vivienne Westwood, inglise moekunstnik, ärinaine ja kodanikuaktivist
31. detsember – Benedictus XVI (Joseph Ratzinger), saksa teoloog, paavst