Vikipeedia:Esileht

Tere tulemast Vikipeediasse,
vabasse veebientsüklopeediasse

Käsilolevaid artikleid: 234 297
Kaastöölisi sel kuul: 610
Teemaportaalid

Nädala artikkel

Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn – 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Tema elu lõpu heliloomingus on ka palju romantistlikku.

Ludwigi esimene muusikaõpetaja oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Heliloomingut hakkas Beethoven õppima 12-aastaselt Christian Gottlob Neefe juures. Kuid Bonn jäi talle väikeseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida Wolfgang Amadeus Mozarti juures. Pärast esimest lühikest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et õppida Joseph Haydni juures, ja jäi sinna seekord lõplikult.

Beethoven kirjutas 9 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati, 2 missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat ning üle saja laulu. Paljudes tema teostes valitseb heroiline ja pateetiline meeleolu, samas on neis tavaline ka lüürilisus. Vormi poolest järgib ta klassikalisi traditsioone. Tema sümfooniatele on iseloomulikud suuremad dünaamilised kontrastid, pikem kestus ja suurem orkestrikoosseis kui tema klassikutest eelkäijate omadele. Loe edasi ...

Arhiiv

Kas teadsid?

1. märtsil 140 aastat tagasi sündis diplomaat Kaarel Robert Pusta, kes oli Eesti saadik 10 riigis ja 1920. aastal 3 päeva välisminister.
3. märtsil saab 100-aastaseks ajakiri Time (pildil esimese numbri kaas).
3. märtsil 190 aastat tagasi sündis kirurgiaprofessor ja Tartu ülikooli rektor Eduard Georg von Wahl., kes võimude ja avalikkuse vastuseisust hoolimata kinkis ülikoolile psühhiaatriakliiniku.
4. märtsil 130 aastat tagasi sündis fotograaf Carl Sarap, kelle ettevõte Odamees kirjastas kolme kirjastusega samanimelist väljaannet.
4. märtsil 110 aastat tagasi sündis viiuldaja Hubert Aumere, kes loobus Stradivari viiulist eestlase valmistatud viiuli kasuks.
5. märtsil 120 aastat tagasi sündis Elmar Karu, kes oli 23 aastat Eesti NSV peapsühhiaater ja emeriteerus alles 90-aastaselt.

1. märts ajaloos · Arhiiv

Nädala pilt

"Saja aasta pärast mais" on 1986. aastal valminud Tallinnfilmi mängufilm, mis jutustab elukutselise revolutsionääri ja veendunud kommunisti Viktor Kingissepa elu 4 viimasest päevast 1922. aasta kevadel.

Pildil on filmi tarbeks Tallinnasse Võidu väljakule ehitatud Peeter I ausamba butafoorne koopia.

Autor: Jaan Künnap

Arhiiv

Vikipeediast

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.