Euroopa julgeolekukeskkond on alates konflikti puhkemisest Ukrainas märgatavalt muutunud. Julgeoleku kindlustamiseks ning heidutuse ja kollektiivkaitse tugevdamiseks on NATO koos liitlastega suurendanud Läänemere regioonis oma kohalolu.
Liitlaste lahingugrupp Eestis
2016. aasta juunis otsustasid 28 NATO liitlasriigi juhid Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola.
Eestisse paigutatud lahingugrupi eesmärgiks on demonstreerida solidaarsust, tugevdada Eesti iseseisvat kaitsevõimet ning seeläbi heidutada Venemaad ja hoida rahu; teisalt on lahingugrupp vajadusel valmis koos Eesti Kaitseväega seisma vastu Venemaa agressioonile, et võita aega liitlasvägede saabumiseni.
Pikaaegse ja viljaka sõjalise koostöö tulemusel soovisid Eestisse oma üksused lähetada juhtriigina Ühendkuningriik ja panustajariikidena Prantsusmaa, Taani ning Island.
Liitlaste suurendatud kohaloleku deklaratsiooni tõlge » (PDF)
2017. aasta kevadel Eestisse saabunud ja Tapal, Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisus tegutsev liitlaste pataljoni lahingugrupi suuruseks on ligi 1200 kaitseväelast. Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega, kelle käsutuses on muuhulgas tankid Challenger 2, jalaväe lahingumasinad Warrior ning liikursuurtükid AS90. Prantsusmaa panuseks lahingugruppi on 300 kaitseväelasega üksus, mille relvastuses on tankid Leclerc, jalaväe lahingumasinad VBCI ja soomukid VAB. Prantslased teenisid Tapal kaheksa kuud. Liitlaste pataljoni lahingugrupis on teeninud ka Taani ja Belgia üksused.
Iseseisvat lahinguvõimet omaval maaväe pataljoni lahingugrupil on olemas kogu soomusüksusele iseloomulik tehnika ning relvastus: lahingutankid, jalaväe lahingumasinad, liikursuurtükid, tankitõrje- ja õhutõrjerelvad, pioneerisoomukid ja mitmesugused muud toetussoomukid (side, meditsiin, logistika).
NATO Balti õhuturbemissioon
2014 kevadel muutus Ämari lennubaas liitlaste saabumisega NATO Balti õhuturbebaasiks.
Ämaris paiknevad NATO õhuturbemissiooni teostavad hävitajad tugevdavad meie julgeolekut. Alates 2014. aasta kevadest paiknevad Ämaris neljakuuliste rotatsioonide kaupa liitlaste lennukid, lisaks viiakse siinses õhuruumis läbi õhuväe õppusi.
Ämari lennubaas on üks Euroopa moodsamaid, seal on väga head teenistustingimused ning kaitsevägi on valmis liitlaste lennukite ja tugimeeskonna vastusvõtmiseks ööpäevaringselt.
NATO reageerimiskiirust tõstetakse
Walesi tippkohtumisel võtsid NATO liikmed vastu valmiduse tegevuskava
Tegevuskava näeb ette järgmised meetmed NATO heidutushoiaku tugevdamiseks:
- Luuakse brigaadisuurune ülikiire reageerimisüksus, mis suudab lühikese ajaga reageerida mistahes kriisile.
- NATO idapiiri riikidesse eelpaigutatakse vajalik relvastus ja varustus.
- Kuude riiki (sh Eestisse) luuakse NATO juhtimiselement, et kohandada NATO juhtimisstruktuuri uuele julgeolekuolukorrale.
Investeeringud liitlaste kohalolekusse
Liitlaste kohalolek on Eestile tähtis ja valitsus teeb selleks lisainvesteeringuid.
Valitsus on eraldanud 40 miljonit eurot liitlastele vajaliku taristu rajamiseks järgneva viie aasta jooksul.
Selle eest rajatakse kasarmu, arendatakse kaitseväe keskpolügooni ning ehitatakse varustuse ja relvastuse eelpaigutuslaod.
Samuti rajatakse NATO juhtimiselemendi jaoks vajalik taristu.Meie eesmärk on olla liitlastele hea võõrustaja.
Liitlasüksused on Eestis
2014 kevadel muutus Ämari lennubaas liitlaste saabumisega NATO Balti õhuturbebaasiks.
Ämaris paiknevad pidevalt liitlaste hävitajad, mis on valmis kaitsma Eesti õhuruumi.
NATO reageerimiskiirust tõstetakse
Walesi tippkohtumisel võtsid NATO liikmed vastu valmiduse tegevuskava.
Tegevuskava näeb ette järgmised meetmed NATO heidutushoiaku tugevdamiseks:
- Luuakse brigaadisuurune ülikiire reageerimisüksus, mis suudab lühikese ajaga reageerida mistahes kriisile.
- NATO idapiiri riikidesse eelpaigutatakse vajalik relvastus ja varustus.
- Kuude riiki (sh Eestisse) luuakse NATO juhtimiselement, et kohandada NATO juhtimisstruktuuri uuele julgeolekuolukorrale.
Investeeringud liitlaste kohalolekusse
Liitlaste kohalolek on Eestile tähtis ja valitsus teeb selleks lisainvesteeringuid.
Valitsus on eraldanud 40 miljonit eurot liitlastele vajaliku taristu rajamiseks järgneva viie aasta jooksul.
Selle eest rajatakse kasarmu, arendatakse kaitseväe keskpolügooni ning ehitatakse varustuse ja relvastuse eelpaigutuslaod.
Samuti rajatakse NATO juhtimiselemendi jaoks vajalik taristu.
Meie eesmärk on olla liitlastele hea võõrustaja.