Eesti kaitsekulude üldised trendid
Alates 2014. aastast on kaitsekulud koosnenud kahest sisulisest osast– iseseisvaks kaitsevõimeks ehk riigikaitse arengukavaga sätestatud võimete ja üksuste loomiseks ning ülalpidamiseks ettenähtud osast, mis moodustab 2% SKT-st, ning vahenditest, mis on Kaitseministeeriumile eraldatud Vabariigi Valitsuse poolt vajaliku taristu tagamiseks ja ülalpidamiskulude katmiseks seoses liitlaste suurenenud siinviibimisega. Liitlastega seotud kuludeks loetakse peaasjalikult Ämaris paikneva Balti õhuturbemissiooni kulusid, Tallinnas paikneva NATO staabielemendi (NATO Force Integration Unit ehk NFIU) kulusid ning Tapal asuva NATO pataljoni lahingugrupiga seotud vajadusi.
Alates 2018. aastast on kaitsekuludele lisandunud kolmas komponent – kaitseinvesteeringute programm, mille eesmärgiks on saavutada ettenähtud kriitilisi võimearendusi varasemast kiiremini. Lähiaastatel soetatakse selle programmi kaudu suurekaliibrilist laskemoona. 2018. aastal oli selleks ette nähtud 10 miljonit eurot ning 2019. aastal 30 miljonit eurot. Vabariigi Valitsus on otsustanud eraldada kaitseinvesteeringute programmile aastatel 2018–2023 120 miljonit eurot.
Lisaks Eesti enda riigikaitse valdkonda suunatud vahenditele panustab lähiaastatel rahaliselt meie riigikaitsesse ka NATO.
Tulemusvaldkonna programmid
| Iseseisev sõjaline kaitsevõime |
Valdav osa kaitsekuludest on seotud programmiga iseseisev sõjaline kaitsevõime. Iseseisva sõjalise kaitsevõime programmi eesmärk on hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta. Programm koosneb üheksast meetmest, mis suures osas kattuvad Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate struktuuriüksustega. Programm hõlmab kõiki Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevusi, mis on seotud sõjaaja struktuuri ettevalmistamise ja ülalpidamisega. Lisaks panustab programmi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kuludega, mis on seotud kaitseväe taristu arendamise ning haldusega ning hankekorraldusega. Programmi kuludest suure osa moodustavad Kaitseväe üksustele mõeldud varustuse hanked ning ehitatav taristu. Kaitseväe 2020 aasta tööjõukulus on arvestatud, et tegevväelaste töötasu püsib Riigikaitse arengukavas ettenähtud värbamiseesmärkide täitmiseks vähemalt 30% üle Eesti keskmise. Arvestatud on, et tegevväelaste arv kasvab iga-aastaselt 50 inimese võrra jõudes 2023. aasta lõpuks tasemini 3660. |
|
Kollektiivkaitses osalemise programm |
Kollektiivkaitses osalemise programmi eesmärk on tõhus ja kindel NATO kollektiivkaitse, tagatud on kollektiivkaitse toimimine, sh läbi Eesti osaluse rahvusvahelise julgeoleku tagamisel ning liitlaste panuse Eesti kaitsesse. Programm sisaldab lisaks kaitsekulule välisabi USA või NATO vahenditest. Programm koosneb kahest meetmest. Rahvusvaheline koostöö hõlmab muuhulgas osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, välisteenistust ja liikmelisust rahvusvahelistes organisatsioonides. Programmi teine meede, liitlaste kohalolek Eestis on seotud otseselt NATO heidutuse raames Eestis roteeruvate NATO lahingugrupi, NATO staabielemendi ja õhuturbe üksuste ülalpidamiskuluga. |
| Luure ja eelhoiatuse programm |
Luure ja eelhoiatuse programmi eesmärk, mõõdikud ja sihttasemed ning olulised tegevused on juurdepääsupiiranguga. |
| Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programm | Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programmi eesmärk on valitsemisala poliitikate suunamine sõjalise riigikaitse toetamiseks, sh tagada tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele ning ressursid sõjaliste võimete loomiseks ja ülalpidamiseks. Programmi eelarves on tegevväelaste sotsiaalsed tagatised ja ravikulud vigastuse korral, kaitseväelaste eripensionid (sisalduvad Sotsiaalkindlustusameti eelarves, kuid arvestatakse kaitsekulu osana), toetused riigikaitseõpetuse läbiviimiseks, toetused kaitsetööstusele, Kaitseväe Akadeemia kulud, mõttekodade (sh Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus) toetamine, teadus- ja arendustegevuse kulud, Kaitseliidu kuludest kaitsetahte arendamise kulu ning Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Eesti Sõjamuuseumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tööjõukulud ja majandamiskulud. |
Mõistetest
Riigikaitses eristatakse kolme näitajat, milleks on kaitseministeeriumi valitsemisala kulud, kaitse-eelarve ning kaitsekulu.
Riigieelarve seaduse kohaselt on kulud kõik riigi kasutatavad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseerimistehingud. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulud sisaldavad ka mitterahalist kulu ehk amortisatsiooni ja tuludest sõltuvat kulu (välisabi*), kuid ei arvesta kõiki kaitse-eelarve osiseid.
Kaitse-eelarve moodustub investeeringutest (sisaldab samuti tuludest sõltuvat kulu), käibemaksust ja kuludest ilma amortisatsioonita.
Kaitsekuluna mõistetakse NATO definitsiooni kohaselt riigipoolset rahalist panust riigikaitsesse. Kaitsekulude taseme võrdlemisel teiste NATO liitlasriikidega võetakse aluseks kaitsekulude suhe SKP-sse. Kui kaitse-eelarve sisaldab ka tuludest sõltuvat kulu (välisabi), siis NATO definitsioon ei loe seda riigi kaitsekulu osaks. Samas ei ole kaitsekulu piiratud kitsalt Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvega. Kaitsekulu arvestamiseks tuleb kaitse-eelarvest lahutada tuludest sõltuvad kulud ja käibemaksu osa mida ei leota kaitsekulu osaks (tuludest sõltuva kulu osa) ning juurde lisada Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi eelarves olev kaitsekulu osa (-pension, ajateenijate laste toetus).
* tuludest sõltuvat kulu (välisabi) on saabunud nii NATO-st (NATO julgeolekuinvesteeringute programm, NSIP) kui väiksemas mahus teistelt riikidelt.
Eesti kaitsekulud aastal 2021
2021. aasta kaitse-eelarves jätkub riigikaitse pikaajaline ja ressursiteadlik planeerimine. 2021. aastal kasvavad kaitsekulutused 645,5 miljoni euroni, mis moodustab prognoositud SKT-st 2,29%. Selles sisalduvad liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud, mis on 2021. aastal ligikaudu 10 miljonit eurot, samuti täiendavad kaitseinvesteeringud mahus 20 miljonit eurot. Riik tugevdab oma sõjalist võimet mahukate varustushangetega. Personalikulud jäävad 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes samale tasemele.
Iseseisva kaitsevõime arendamise aluseks on riigikaitse arengukavas (2017–2026) toodud üksuste väljaarendamine varustatud, mehitatud, väljaõpetatud ja varudega tagatud lahinguvalmis üksusteks. 46 mln eurot lisatakse täiendavalt 2022. aastal riigi kaitseinvesteeringute programmile, mis säilib kogu riigieelarvestrateegia perioodi vältel tänases mahus, 20 miljonit eurot aastas.
Aastatel 2021–2024 jätkub Riigikaitse arengukavas 2017–2026 kinnitatud tegevuste elluviimine millele lisandub rannakaitse relvastuse hankimine. Jätkub riigikaitse rahastamine planeeritud tasemel, millele lisandub juba Kaitseministeeriumi poolt taotletud vahenditele ja varasemalt otsustatud riigi kaitseinvesteeringute programmile täiendavad 46 miljonit eurot rannakaitsesüsteemi soetamiseks. Antud otsus põhineb kaitseväe juhataja poolt uue riigikaitse arengukava koostamise käigus antud sõjalise nõuandel.
Varustuse ja laskemoona täiendamine ja uuendamine parandab lahinguvalmidust. Vahetatakse välja relvastust – jätkub uute käsitulirelvade kasutuselevõtt, kasutusele võetakse ka uued kuulipildujad, pikamaa tankitõrjeraketikompleksid, tankitõrje granaadiheitjad, snaipripüssid. Brigaadide lahinguvõime tõstmiseks jätkub liikursuurtükkide kasutuselevõtt. 2021–2023 teostatakse CV90 toetussoomukite ümberehitus. Lisaks juba mitmetele täielikult varustatud üksustele saavad sellel perioodil kogu ulatuses varustatud tagalapataljonid, pioneeripataljonid, sõjaväepolitsei kompaniid, kuus täiendavat maakaitsekompaniid. Arendatakse olulisel määral Kaitseväe keskset juhtimisvõimet, paraneb olukorrateadlikkus, sh NATO nõuetele vastava mereseire osas ning arendatakse taktikalist side- ja juhtimissüsteemi, mis on mh koostöövõimelisena liitlastega. Endiselt pööratakse tähelepanu piisavate laskemoonavarude tagamisele.
Jätkub varustuse ja laskemoona täiendamine. Suurtükiväepataljon keskendub liikursuurtükkide arendamisele ja alustatakse esimeste allüksuste väljaõppega. Nii 1. kui 2. jalaväebrigaadi tankitõrjekompaniides minnakse üle kaasaegsetele pikamaa relvasüsteemidele. Kõikidele üksustele soetatakse lahingumoona. 2. jalaväebrigaadi varustamiseks hangitakse rivisõidukeid, individuaalvarustust, side- ja IT vahendeid. Väljaõppetingimuste parandamiseks arendatakse jätkuvalt keskpolügooni ja lähiharjutusala jalaväe lahingumasinatele sobilike tingimuste loomiseks. Samuti arendatakse edasi Nursipalu harjutusala. Mereväes võetakse kasutusele mobiilsed kaldaseireradarid ja väekaitsekaatrid. Kõik sõjalise maakaitse üksused varustatakse isikukaitsevahendite ja rivisõidukitega. Kõikidele üksustele soetatakse lahingumoona. 2020. aastal alustati sõjaaja struktuuri varustamist uute killu- ja kuulivestidega.
Panus Eesti majandusse kaitse-eelarves
Kodumaise kaitsetööstuse toetus aastatel 2010–2020 on kokku 5,18 miljonit eurot.
2019. aastal panustas Kaitseministeerium kaitsehangetesse, taristusse, IT-teenustesse, kinnisvarahaldusesse, sisseostetud toitlustusteenusesse ning erinevatesse majanduskuludesse kokku ligi 338 miljonit eurot koos käibemaksuga. 53% ehk pisut üle poole sellest summast suunati Eesti majandusse ehk kokku osteti 2443 Eesti ettevõttelt ja asutuselt.
Olulisemad valdkonnad:
- Taristu ehitus ja arendus, sh maade soetamine ligi 44 miljoni euro eest telliti täismahus ehk 100% kodumaistelt pakkujatelt. 2019. aasta suurimad objektid olid näiteks Tapa linnaku meditsiinikeskus ja tagalahoone, Kaitseväe keskpolügooni teed ja sillad, Tapa linnaku ühendus- ja rasketehnika teed, uus kasarmu Jõhvi linnakus.
- Majanduskuludest 85,7% moodustasid tellimused Eesti teenusepakkujatelt kogusummas 69 miljonit eurot. Sealhulgas valitsemisala kinnistukulud 20,5 miljonit ning toitlustusteenused ja toidukaubad 8,9 mln tarniti ca 95% ulatuses Eesti pakkujatelt. Valitsemisala kinnistud asuvad üle terve Eesti Lääne-, Harju-, Viru- ja Pärnumaal, samuti Lõuna-Eestis Tartu- ja Võrumaal, andes tööd väga paljudele kohalikele ettevõtetele ja inimestele.
- IT-investeeringud tehti suures enamuses, 76,7% ulatuses Eestimaiste ettevõtete abiga 3,2 miljoni euro eest.
- Kaitseotstarbelise varustuse kodumaised kulud moodustasid ligi 30% kogusummas 60 miljonit eurot. Eesti pakkujaid on enim sõidukite hoolduse ja remondi pakkujate seas kokku 34,4 mln eest ning isikuvarustuse pakkujate seas.
- Kaitseväe sööklates pakutav toit pärineb Eesti ettevõtetelt ja ka tooraine tuleb suures osas kohalikelt pakkujatelt. Erandiks on olnud kuivtoidupakid, milles on lisaks Eesti toodetele ka välismaiseid komponente. Lisaks suurematele kontsernidele ostame toiduaineid ja teenuseid ka väiketootjatelt ja toitlustajatelt üle Eesti. Näiteks viimastel aastatel Pihlaka AS ja Virumaa Suurköök OÜ Lääne-Virumaal, Joonas KT OÜ Pärnumaal, FIE Ants Muld Võrumaal, Oode OÜ Mustvee vallas, Sileesia OÜ Tartus. Sisseostetud toidu ja teenuste valdkonna kogukulu on viimasel kolmel aastal kõikunud 8-13 mln vahel.
- Isikuvarustust pakuvad ja vormirõivaid õmblevad kaitseväele pea 100%-liselt Eesti ettevõtted ja Eestis on selles valdkonnas korralik kodumaine konkurents olemas. Viimase kolme aasta andmetel moodustavad valdkonna ca 12-14 mln kogukulust 95-99% Eesti ettevõtted.