Pitsa

Ehtne Napoli Pizza Margherita

Pitsa ehk pizza on ahjus küpsetatav ümmargune lahtine pirukas, mis kaetakse tomatipasta, juustu ja muude kattematerjalidega. Pitsa sünnikohaks loetakse Napolit, kuigi sarnast toitu valmistati juba Vana-Kreekas. Tänapäeval on pitsa populaarne toit mitmel pool maailmas. Itaalias serveeritakse pitsat traditsiooniliselt restoranides lahti lõikamata ning seda süüakse noa ja kahvliga. Tänavatoiduna aga lõigatakse pitsa sektoriteks ning süüakse käes hoides.

Ajalugu

Paksu põhjaga Chicago pitsa

Nimetus 'pitsa' (pizza) tuleb kreeka päritolu ladinakeelsest verbist pìnsere – 'pressima'. Vana-Kreekas kaeti leib õli, ürtide ja juustuga. Keskaegses Kreekas kasutati sõna πίτα ehk pita ja sealt on see levinud türgi keelde kui pide, bulgaaria, horvaadi ja serbia keelde kui pita, albaania keelde kui pita ja tänapäeva heebrea keeles pittāh. Roomlased lõid piruka, mida kutsuti platsentaks. See kujutas endast juustu ja meega kaetud ning loorberilehtedega maitsestatud toitu.

Tänapäeva pitsa pärineb Napolist Itaalias. Kui Itaalia kuninganna Margherita 1889. aastal Napolit külastas, serveeriti talle Itaalia lipu värvides pitsat: punane (tomatid), valge (mozzarella) ja roheline (basiilik). Seda sorti pitsa nimetati kuninganna auks pitsa Margheritaks.

Pitsa koostis ja valmistamine

Itaalia tüüpi pitsade tainakiht on üldiselt õhuke, kuid pannipitsade puhul võib pitsatainakiht ka paksem olla. Pitsa kaetakse tavaliselt tomatipasta ja juustuga, kuid ülejäänud komponendid varieeruvad kõvasti. Pitsade valmistamisele keskenduvaid restorane nimetatakse pizzeria'teks. Pitsat küpsetatakse ahjus.

Kirjandus=

• Linda Civitello 2007, Cuisine and Culture:A History of Food and People, John Wiley & Sons, ISBN 9780470096949