Hjuston

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hjuston
Houston
 Lidnanznam
Seal of Houston, Texas.svg
 Flag
Flag of Houston, Texas.svg
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2017) 2,312,717 ristitud
Pind 1,623,92 km²
Hjuston Houston
Pämez' Sil'vestr Törner
(viluku 2016—)
Telefonkod +1−281, +1−346, +1−713, +1−832
Aigvö tal'vel UTC−6,
kezal UTC−5


Hjuston (angl. i isp.: Houston, virktas: angl. [ˈhjuːstən], isp. ['xjus.ton]) om AÜV:oiden lidn-millioner Tehas-štatan suves, sen kaikiš suremb lidn da AÜV:oiden nellänz' lidn ristitišton lugun mödhe. Lidnan aglomeracii om videnz' surtte AÜV:oiš ristitišton lugun mödhe (6,5 mln vl 2014). Äiluguižed ezilidnad sadas Meksikan lahthesai, kudambaspäi lidnan keskuz sijadase 50 kilometras.

Lidn om aeronaftikan tedoidusiden keskuz, mugažo biotehnologijoiden keskuz. Meriport om kaikiš järedamb AÜV:oiš rahahidenkeskeižiden jüguiden vedandan mödhe. Hjustonas tehtas mašiništ kivivoid samha. Om äi kivivoin ümbriradajid tegimid, AÜV:oiden polimeriden 40% tehtas täs.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1836 Avgust da Džon Allen-vellesed edheotajad paniba lidnan alusen sädamha Tehasan pälidnad. Hjuston-žilo sai lidnan statusad vl 1837. Se om nimitadud Tehasan Tazovaldkundan ezmäižen valitud prezidentan oiktastuseks (Semüel Hjuston).

Vozil 1837−1839 Hjuston oli Tehasan Tazovaldkundan pordaigaižeks pälidnaks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase tazangištol 15..38 metrad ü.m.t. korktusil, Buffalo Baju-jogen molembil randoil.

Klimat om subtropine neps. Läm' suvipäivnouzmaine tullei puhub Meksikan lahtespäi vodes läbi, ka om kaikenaigaine upar'. Vilukun kesklämuz om +12 C°, heinkun da elokun — +29 C°. Paneb sadegid 1260 mm vodes, kuidme läz tazomäras, kaikiš enamba — semendkus, kezakus da redukus.

Hjuston om AÜV:oiden kaikiš suremb lidn administrativižeta jagandata, jagase 11 valičemižümbrikoks.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Suren Hjustonan kogosüdäiprodukt om 449 bln US$ (vl 2012, nellänz' sija valdkundas).

Phillips 66, ConocoPhillips, Sysco, Halliburton, Occidental Petroleum da Apache mail'man kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, kiruhavtobusad da kiruhtramvaid (angl.: METRORail) oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.

Kaks' avtoterenghad oma Sures Hjustonas. Koumanz' rengaz sauvose, 290 km pitte, se linneb vaumiž vl 2019.

Rahvahidenkeskeine civiline Bušan Džordžan nimel nimitadud Hjuston Interkontinental-lendimport (IAH) sijadase 32 kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi. Se om kudenz' lendimport mail'mas lendahtandoiden da ištutandoiden lugun mödhe. Sišpäi tehtas reisid AÜV:oiden südäimes, Meksikha, Amerikan, Evropan da Azijan äjihe maihe.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington