Vestfaali rahu
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2007) |
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Rahulepingule kirjutati alla 30. jaanuaril 1648. 24. oktoobril 1648 allkirjastati keiser Ferdinand III, Saksa printside, Prantsusmaa kuninga ja Rootsi vaheline leping.
1659. aastal alla kirjutatud Püreneede lepingut peetakse samuti mõnikord osaks Vestfaali rahust.
Vestfaali rahu on üks võimalikke uusaja alguspunkte Lääne-Euroopas ning territooriumil põhineva riigikontseptsiooni algus. Saksamaa edasise arengu jaoks tähistas Vestfaali rahu olulist ajaloolist pöördepunkti.
Rahulepingu järgi saavutasid iseseisvuse Šveits ja Holland.
Saksamaa vürstiriigid kindlustasid oma autonoomia, Rootsi saavutas territoriaalse laienemise ja majandusliku kompensatsiooni, Brandenburgi kuurvürst ja Baieri kuurvürst said juurde territooriume ning Prantsusmaa kuningriik omandas enamiku Alsace-Lorraine piirkonnast.
Roomakatoliku kiriku mõjupiirkondade taaslaienemine protestantliku usutunnistusega piirkondadele Euroopas lõppes.