Afroameeriklased

Afroameeriklased ehk mustanahalised ameeriklased on Ameerika Ühendriikides (laiemas tähenduses Põhja-Ameerikas) elav rassirühm, kelle esivanemad või üks esivanematest on pärit Aafrika mandrilt.

Afroameeriklasi veeti Aafrikast Ameerikasse orjadeks alates 16. sajandist. Ameerikas keelati orjapidamine 1865. aastal Ameerika kodusõja tulemusel.

26. veebruaril 1869 esitati Ameerika Ühendriikide põhiseadusesse afroameeriklastele valimisõiguse andmise muudatus, see tunnistas nad riigi kodanikeks.

Afroameeriklased moodustavad 12 protsenti USA elanikest. USA-s tähistatakse afroameerika ajaloo kuud alates 1926. aastast. Samas suhtuti sel ajal mustanahalistesse kui alamasse rassi ja kriminaalidesse.

1960.–1970. aastatel hoogustus Ameerikas afroameeriklaste inimõiguste-alane liikumine, millega nõuti endale valgenahalistega võrdseid õigusi. Leiti ka, et neegriks kutsumine on solvav.

Mustanahaliste rassile inimõiguste nõudmine laienes ka Lääne-Euroopasse. Algselt oli soovitatav kutsuda mustanahalisi sõnaga black ('must'). Hiljem leiti, et Ameerika mustanahaliste kohta on sobivam sõna siiski "afroameeriklane". See sõna rõhutab peale rassi ka identiteedi aluseks olevat kultuuripärandit.

Postsotsialistlikes riikides kasutatakse Aafrika päritolu inimeste kohta enamasti sõnaga "neeger" sarnast sõna. Seda ei peeta halvatähenduslikuks. Lääne mõjul on siiski hakatud poliitilise korrektsuse huvides kasutama avalikult rohkem terminit "afroameeriklane".

Sõna "must" on eesti keeles kasutatud Aserbaidžaanist, Armeeniast ja Gruusiast pärit inimeste kohta. See sõna on halvustava varjundiga. "Eesti keele sõnaraamatu" järgi ei ole sõnal "neeger" eesti keeles halvustavat varjundit.

Sõnal "värviline" (coloured) on paljudes keeltes üldjuhul halvatähenduslik maik.

Vaata ka

• Afroameerika töölaulud
• Negriidne rass
• Mustad Pantrid
• Afroameerika kirjandus