Singapuur

"Singapuur" uun ööder spriakwiisen

Sölring  Öömrang  Fering  Halunder  Halifreesk  Mooring  Wiringhiirder  Karhiirder  Gooshiirder

Tekst üüb Öömrang

Republiik Singapuur
சிங்கப்பூர் குடியரசு (Tamil) Republik Singapura (malaiisk) 新加坡共和国 (sjineesk) Republic of Singapore (ingelsk)
Flag Woopen
Woolspröök: Majulah Singapura Malaiisk: Fööruun, Singapuur
Amtelk spriak	Tamil, Malaiisk1, Sjineesk an Ingelsk2
Hoodstääd	Singapuur3
Stootsfurem	Republiik
Stootsbaas	President Halimah Yacob
Regiarangsbaas	Iarst minister Lee Hsien Loong
Grate	718,3 (176.) km²
Iinwenern	5.498.000 (117.)
Iinwenern per km²	7.654 (2.) Iinw./km²
BIP Totaal (nominaal) Totaal (KKP) BIP/Iinw. (nominaal) BIP/Iinw. (KKP)	2011 $ 259,8 miljaarden (38.) $ 314,9 miljaarden (39.) $ 49.271 (13.) $ 59.711 (3.)
HDI	▲ 0,901 (9.) (2013)
Münt	Singapuur-Dooler (SGD)
Suwereeniteet	9. August 1965 (faan Malaysia)
Natjunaalhümne	Majulah Singapura
Tidjsoon	UTC+8
Autokääntiaken	SGP
TLD	.sg
Tilefoonföörwool	+65
(1) Malaiisk as natjunaalspriak (2) Ingelsk as ferkiars- an hanelsspriak (3) Singapuur as en stäädstoot.

Singapuur (amtelk Republiik Singapuur, ingelsk Republic of Singapore [ɹɪˈpʰʌb.lɪkʰ.əv.ˈsɪŋ.(g)ə.pʰɔː], Malaiisk Republik Singapura, sjineesk 新加坡共和国, Pinyin Xīnjiāpō Gònghéguó, uk: 新加坡 [ɕin.tɕiɑ.pʰuɔ], Tamil சிங்கப்பூர் குடியரசு Ciṅkappūr Kudiyarasu) as en eilunstoot an stäädstoot an efter't grate di letjst stoot uun Süüduastaasien.

Uun Singapuur as det lewin jüürer üs irgenthuar ööders üüb a welt. An do kem diar arke juar muar üs 11 miljuun beschükern, sodenang as Singapuur ian faan a tjiin miastbesoocht stääden.

Kliima

Temperatuuren an rin uun Singapuur Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det Max. Temp. (°C) 29,9 31,0 31,4 31,7 31,6 31,2 30,8 30,8 30,7 31,1 30,5 29,6 Ø 30,9 Min. Temp. (°C) 23,1 23,5 23,9 24,3 24,6 24,5 24,2 24,2 23,9 23,9 23,6 23,3 Ø 23,9 Rin of snä (mm) 198,0 154,0 171,0 141,0 158,0 140,0 145,0 143,0 177,0 167,0 252,0 304,0 Σ 2.150 Stünjen sanskiin (h/d) 5,6 6,5 6,2 5,8 5,8 5,9 6,1 5,8 5,2 5,0 4,3 4,3 Ø 5,5 Rindaar (d) 19 12 17 19 18 18 18 17 18 19 23 22 Σ 220 Weedertemperatuur (°C) 27 27 28 28 28 29 28 28 28 28 28 27 Ø 27,8 Focht uun a loft (%) 83 82 83 84 84 83 83 83 84 84 86 87 Ø 83,8 T e m p e r a t u r 29,9 23,1 31,0 23,5 31,4 23,9 31,7 24,3 31,6 24,6 31,2 24,5 30,8 24,2 30,8 24,2 30,7 23,9 31,1 23,9 30,5 23,6 29,6 23,3 Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det N i e d e r s c h l a g 198,0 154,0 171,0 141,0 158,0 140,0 145,0 143,0 177,0 167,0 252,0 304,0   Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det Efter: WMO, www.wetter.com; wetterkontor.de; Rindaar klimatabelle.info

Iindialang

CDCs

Singapuur hää fiiw Community Development Council (CDC)-Distrikten. Jo wurd widjer onerdiald tu Town Councils.

Central Singapore District North East District North West District South East District South West District

Regiuunen

Diartu jaft at oober uk noch fiiw ploonangsregiuunen mä 55 urban planning areas (UPAs):

Central (brün) East (orangj) North (ruusa) North-East (güül) West (laachtbrün)

Regiuun	Gratst stääddial	Grate (km²)	Iinwenern 30.06.2006	Iinw./km²	UPAs
Central Region	Bukit Merah	132,7	903.100	6805	12
East Region	Bedok	93,1	673.600	7235	6
North Region 2)	Woodlands	97,3	472.000	4851	8
North-East Region	Hougang	141,1	696.900	4939	7
West Region 3)	Jurong West	201,3	851.000	4228	12
Singapur	Bedok	704.0	3.600.900	5115	55
2) mä Central Water Catchment, Singapuur (green)
3) mä Western Water Catchment, Singapuur (green)

Luke uk diar

 Commonskategorii: Singapuur – Saamlang faan bilen of filmer

Wikivoyage Raisfeerer: Singapuur (sjiisk)

 Wikimedia-Atlas: Singapuur – Geograafisk an histoorisk koorden

Futnuuten

1.2833333333333103.83333333333