Ülesanded
- Kaitsta Eesti Vabariigi iseseisvust
- Kõrge valmidusastmega üksus, mis osaleb NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel
- Taktikalise grupi suurune Eesti-sisene kiirreageerimisüksus
- Täita BALTBAT-i Eesti-poolseid kohustusi
Kontaktid
-
Scoutspataljon
Loode 35
45106 Tapa
Lääne-Viru maakond - 717 8100
- scoutspataljon@mil.ee
- facebook.com/scoutspataljon
Pressi-ja meediakontakt
Juhtkond
Staabiveebel Ivo Petjärv
Scoutspataljoni veebel
Scoutspataljon pakub maailmatasemel professionaalset väljaõpet. Scoutspataljoni sõdurite ja allüksuste väljaõpe peab tagama pataljoni võimekuse tegutseda erinevates nüüdisaegsetes konfliktides. Scoutspataljoni kõikide allüksuste – nii jalaväekompanii, staabi- ja tagalakompanii kui ka lahingutoetuskompanii – prioriteet on eelkõige arendada erialaseid ja lahingulisi oskusi.
Olmetingimused
Scoutspataljonis on kasutada nüüdisaegsed kasarmud kõikide vajalike mugavustega – saun, WC, duši-, pesu-, kuivatusruumid ja köök koos vajaliku tehnikaga. Sõduritel ja nooremallohvitseridel on võimalus elada kasarmus. Hommikuti ja õhtuti on organiseeritud teenistusse ja kojusõiduks kaks bussiliini Tallinna-Tapa ja Rakvere-Tapa vahel.
Tsiviilkoostöö
Scoutspataljon teeb koostööd Kaitseliidu erinevate malevatega, samuti tutvustatakse Eesti Kaitseväge ja Scoutspataljoni erinevatel koolilastele ja noortele suunatud üritustel ning presentatsioonidel.
Sport
Tapa väeosas on kaks jõusaali, spordisaal, kus on võimalik tegeleda korvpalli, võrkpalli, saalihokiga. Scoutspataljonis teenijad saavad kasutada erinevaid spordikeskusi üle Eesti (Tapa, Rakvere, Jõhvi, Tallinn, Tartu, Paide jne) tasuta. Samuti on võimalik külastada AQVA SPA tervisekeskust Rakveres. Pataljonis tegutseb rattaklubi, kus kõik vabatahtlikud saavad kaasa lüüa, et võtta osa ühistest treeningutest ning maastiku- ja maanteeratta võistlustest.
Seoses koroonaviiruse laialdase levikuga otsustas Scoutspataljoni ülem 1. aprillil 2021 toimuma pidanud Scoutsrännakut mitte korraldada ja lükata rännak sügisesse perioodi, lootes pandeemia raugemist. Kui eelmise aasta sügisel korraldasime Scoutsrännaku ainult tegevväelastele ja ajateenijatele, siis tänavu sooviksime kaasata ka muude jõustruktuuride esindajad ja tsiviilisikud, et tähistada Scoutspataljoni taasloomise 20. aastapäeva koos Eesti rahvaga.
Anname teada, kui konkreetne aeg täpsustub.
Peatse kohtumiseni!
Scoutsrännak
Scoutsrännak on pikkade traditsioonidega iga-aastane ettevõtmine, millega tähistatakse Scoutspataljoni taasloomise aastapäeva (29. märts 2001). Kuni 2018. aastani toimus kõigile avatud rännak Paldiski poolsaarel. Alates 2019. aastast, kui Scoutspataljon paiknes Paldiskist ümber kaitseväe Tapa linnakusse, on rännaku toimumispaigaks Kaitseväe keskpolügoon.
Lisaks Scoutspataljoni taasloomise aastapäeva tähistamisele pakub rännak hea võimaluse tutvuda Kaitseväe keskpolügooni ja selle ümbruses oleva loodusega. Üritus sümboliseerib ka jõustruktuuride ühtekuuluvust, sellest võtavad tavaliselt osa kõikide jõustruktuuride esindajad (politsei, piirivalve, päästeamet, kaitsevägi, kaitseliit, maksu- ja tolliamet) ja tsiviilisikud. Rännaku pikkuseks on umbes 30 km ja selle läbimiseks on aega kaheksa tundi.
2020. aasta Scoutsrännaku raames toimusid esmakordselt kaitseväe meeskondlikud meistrivõistlused rännakus. Esikoha pälvis Küberväejuhatuse meeskond, teise koha sai Sõjaväepolitsei Vahipataljoni meeskond ning kolmandale kohale tuli Scoutspataljoni meeskond.
Vaata ka
Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.
Eesti riik oli Vabadussõja puhkedes äärmiselt organiseerimata riigikaitsega, polnud ka riigiaparaati. Rahvas oli samal ajal surmani tüdinud kõikvõimalikest sundmobilisatsioonidest, rekvisitsioonidest, sõjast ja kannatustest. Nii oli päris ootuspärane, et valitsuse väljakuulutatud üldmobilisatsiooni suhtuti leigelt.
1918. aasta novembris tuli noore mehena Ameerikasse rännanud, seal jõukaks saanud ja Filipiinidel elades skautlikust liikumisest vaimustunud Henry Reissar välja ainulaadse ideega. Reissar pöördus Eesti sõjaministeeriumi poole ettepanekuga, et ta loob omal kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks.
17. detsembril 1918 kirjutatigi lepingule alla. Formeerimiskohaks valis Reissar talle tuttava Viljandi, kuhu grupp ohvitsere koos algse relvastusega 19. detsembril saabus. Juba järgmisel päeval võisid viljandlased lugeda kuulutustulpadelt üleskutset astuda põneva nimega väeossa „Scouts”.
Esimesel jõulupühal sai scoutide koduks Viljandi loss, kus Henry Reissar esimesena Eesti Kaitseväes vabatahtlikud vannutas.
Energilised juhid eesotsas kapten Friedrich Pinkaga, hea varustus, ainulaadsed eraldusmärgid USA eeskujul, veidi salapärane nimi – kõik see ümbritses scoute algusest peale mingi kuulsuseoreooliga ja andis meestele löögiväeosas hädavajaliku üleolekutunde nn polgumeeste (mobiliseeritute) suhtes.
Scoutspataljon võttis Vabadussõja lahingutest osa kõigil rinnetel. Scoutsüksust kasutati löögiüksusena koostöös soomusrongidega, keda paisati nendesse rindelõikudesse, kus oli kõige rohkem abi vaja. Vabadussõjas täitis Scoutspataljon põhiliselt ründava iseloomuga ülesandeid. Tõsise kaitselahingukogemuse sai Scoutspolk Narva rindel enamlaste pealetungi peatamisel, vahetult enne rahu sõlmimist.
Pärast Vabadussõda saadeti laiali nimelised väeosad, nende seas ka Scoutspolk.
Scoutspataljon taasloodi 24. jaanuaril 1924. aastal. Pärast taasloomist paiknes Scoutspataljon mõnda aega Tallinnas. Edasine asukoht oli Haapsalu külje all Uuemõisas mõisas, kuni Vene väed väeosa mõisast välja tõstsid ja Tallinnasse saatsid. Scoutspataljon paiknes Tallinnas, kuni Nõukogude Liit Eesti Kaitseväe laiali saatis.
Scoutspataljon taasasutati 29. märtsil 2001.
Traditsioonilised üritused
Igal aastal toimub Scoutspataljoni perepäev, mis on mõeldud skautide peredele ja lähedastele. Aasta jooksul korraldatakse erinevaid spordiüritusi, näiteks maastikuratta krossisõitu, krossijooksu teatevõistlust, pataljoni laskevõistlust.
Samuti on traditsiooniks kujunenud skautide kõige kuulsama lahingu tähistamise õhtusöök, mida võõrustab pataljoniülem. Scoutspataljoni taasloomise aastapäeval viiakse läbi kõigile soovijatele avatud Scoutsrännak Kaitseväe keskpolügoonil.
Scoutside vennaskond on tugev ja seepärast kasutatakse aeg-ajalt hüüdlauset “ÜKSKORD SCOUTS! ALATI SCOUTS!”
Embleem
Väeosa embleemi lõi 1918. aastal Scoutspataljoni asutaja kapten Henry C. Reissar. Embleemi idee oli ta saanud ühelt Ameerika ühendriikide väeosalt. Scoutspataljoni loomisel levitatud kuulutustel oli juba märgitud: „Scouts on iseäralise märgi läbi teistest väeosadest ära tähendatud…”. Vabadussõja ajal kanti märki vasakul pool rinnas ja ka mütsi rummul üldkokardist allpool.
Lipp
Eesti Skautide Ühing annetas Scoutspataljoni taasloomise kolmandal aastapäeval, 29. märtsil 2004 pataljonile lipu. Lipp kujundati vastavalt ajaloolisele lipule.
Lipu üks pool on sinimustvalge, teisel küljel on sõjameeste kaitsepühaku kujutis – Püha Jüri valge hobuse seljas, tapmas lohet. Ratsaniku kilbiks on Scoutspataljoni embleem.
