CERN-is ehk rahvusvahelises Euroopa tuumauuringute keskuse laboris võeti kümme aastat tagasi kasutusele maailma võimsaim tuumaosakeste põrguti. Kuulsa Higgsi bosoni leidmise tõttu laiemat tähelepanu pälvinud suurprojekt ilmestab, et teadusprogressi ei saa mõõta ühiskondliku kasulikkuse alusel.

Siiras naeratus kaunistab inimest, kuid mitte ainult – teadlased on välja selgitanud, et naeratamine võib leevendada ka füüsilist valu. Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping kirjutab sellest lähemalt.

Kuigi möödunud aastal puhkenud pandeemiale järgnenud piirangud viisid ajaloo suurima süsinikuheitmete vähenemiseni, olid detsembriks need juba taas sama kõrged kui aasta varem. Alates Pariisi kliimaleppe sõlmimisest on suutnud oma CO2 emissioone vähendada vaid 64 riiki, nähtub värskest analüüsist.

Toidupakendil olev kõlblikkuse kuupäev kehtib vaid juhul, kui toodet on hoitud õigel temperatuuril. Tallinna Tehnikaülikooli uurimus väidab, et selles on Eesti kauplustel veel parandamise võimalust.

Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased tõid 3. veebruaril virtuaalse ümarlaua äärde platvormitöötajad, platvormide esindajad, teadlased, riigiametnikud ja ametiühingute esindajad. Seminari eesmärk oli kaardistada platvormitöö hetkeolukorda Eestis.

Ehkki koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on maailmas hoo sisse saanud, hoiavad teadlased viiruse arengul silma peal. SARS-CoV-2 muteerub pidevalt ja iga uue tüvega tekib küsimus, kas vaktsiin selle vastu kaitseb. Novaator tegi uue Euroopas leviva variandi valguses ülevaate murettekitavate viirusvariantide eripäradest ja nende levikust.

Euroopa Liit eraldas hiljuti rohepöörde tarbeks triljon eurot, millest osa kavatsetakse kulutada planeedi kliimat kirjeldavate matemaatiliste mudelite koostamiseks. Jorge Luis Borgese jutustusest lähtudes võib aga selguda, et täpsete vastusteni jõudmiseks on tarvis veel rohkem elektrienergiat kulutavat simulatsiooni, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Laialt kasutatavad koroonatestid võimaldavad leida organismist pärilikkusainet, mis võib pärineda ka juba surnud viiruselt. Kuigi täiendava testiga saab määrata positiivse proovi andnud inimese nakkusohtlikkust, raskendavad seda testitootjate vahelised ebakõlad ja vereproovi võtmisega seotud probleemid. Katseprojektid on alanud siiski nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Veebruari lõpus tasub endalt küsida, mis on Eesti iseseisvuspäeva tähendus. Mis ajast pärineb rahvuspüha tähistamise komme nii Eestis kui kaugemal ja kuidas üldse saab ühest ajaloosündmusest riiklik tähtpäev? Küsimustele vastab Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

Kahe enam kui 1,3 miljoni aasta eest elanud mammuti DNA võimaldab mõista paremini liigiteket ja mammutite kohanemist külma kliimaga. Ühtlasi lükkab rekordi purustav saavutus vanima järjestatud DNA vanuse ligi miljoni aasta võrra kaugemasse minevikku.

Astronaut Neil Armstrongi esimesed sammud Kuul aastal 1969 on ilmselt ajaloo enimvaadatud telekaadrid. Nüüd kavandab NASA uusi missioone Maa kaaslasele ning plaanide kohaselt jõuab pilt sellest meieni läbi eestlaste ehitatud kaamera. Kristjan Pihl elas Eesti kuukaamera sünnile kaasa joonestuslaualt kuni pakkimiseni.

Pika viineriga sai ehk hot dog on ilmselt tuttav kõigile lugejatele. Mida on aga ühist viinerisaial ja koertel? Vastab Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Meeli Sedrik.

Ameerika teadlaste uuringust ilmneb, et ütlusel "kus metsa raiutakse, seal kliima kannatab" ei pruugi alati tõepõhja all olla. Palju sõltub ka sellest, kui tume või hele on metsaalune maapind.

Saates "Plekktrumm" oli külas mereteadlane ja matemaatik ning Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, kes märkis muu hulgas, et kuigi oleme jõudnud reaalteadustes paljude vastusteni, on ühiskonnateadustes vaja suuri arenguid. Ta selgitas, et sotsiaalteadused suudavad küll öelda, kui ühiskonnas on pinge kasvanud, kuid ei oska seda leevendada. See on järgmine koht, kust oodatakse teadusrevolutsiooni.

Meie elust käib läbi palju inimesi, kes tekitavad meis erinevaid tundeid ja emotsioone, nende hulgas ka armastust. Kuidas armastust ära tunda ja kas see võib olla petlik? Miks valida väga hoolikalt seda inimest, kelle peale meie süda kiiremini põksuma hakkab? Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased avavad, mis peitub diagnoosi "armastus" taga.

Tartu teadlased ja arstid rõhutavad lihtsaid põhimõtteid, mille igapäevane järgimine aitab tuua soodsaid muutusi ülekaalu ja rasvumisega kimpus olevate laste elus. Päev alaku süsivesikurikka hommikusöögiga, õhtusööki söödagu koos perega, nälga peletab juurvili ja janu kustutab vesi, vähem aega ekraani taga istumisele ning rohkem aega aktiivsele liikumisele.

Teaduse elutööpreemia pälvisid sel aastal Põhja-Eesti Regionaalhaigla professor Toomas-Andres Sulling ja Tartu Ülikooli maailmakirjanduse õppetooli professor Jüri Talvet.

Ajaloolised sündmused elavad tänapäeval edasi ühismeedias. Seal saavad erinevad kogukonnad küll oma hääle kuuldavaks teha, kuid samas soodustab lakooniline emotikonikeel seisukohtade kivinemist, leidsid Tallinna Ülikooli teadlased Armeenia genotsiidi mälestava Instagrami konto näitel.

Öeldakse, et koer minevat peremehe nägu. Juhul, kui selle nägu mineku all mõeldakse peremehe iseloomujoonte ülevõtmist, siis on ütlusel mitte ainult kogemuslikus, vaid nüüd ka lausa teaduslikus mõttes tõetera sees.

Aina enam kuuleme uudiseid inimtegevuse halvavast mõjust Maa ökosüsteemidele. Hiljuti avaldatud uuringust selgus, et muu hulgas peaks rohkem tähelepanu pöörama mürareostusele, mis samuti kujutab loodusele tõsist ohtu ja seda isegi vee all.

Maailma tööstus liigub üha tõhusama ehk niinimetatud 4.0 tootmise suunas. See kätkeb endas muu hulgas tööstusrobotite kasutuselevõttu. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöös uuriti robottöökohtade olukorda Eestis ja pakuti ettevõtetele välja lahendus, mis aitaks neil võimalikult vähese vaevaga robottöökohti luua.

Psühholoogid mõõdavad inimese isiksuseomadusi peamiselt küsimustikega, kus vastajal on aga võimalus endast parem mulje jätta. Vastukaaluks saab isiksuseomadusi mõõta varjatud mõõdikute ehk aja peale reageerimist kasutavate testidega. Tartu Ülikooli teadlased võrdlesid mõlemaid teste ja leidsid, et nende tulemused täiendavad teineteist.

Reede pärastlõunal teatab Euroopa Ravimiamet, kas Euroopa Liidus tohib kasutusele võtta ka Oxfordi Ülikooli ja ettevõtte AstraZeneca koostöös välja töötatud koroonaviiruse vaktsiini. Novaator uuris, mis eristab seda seni käiku lastud vaktsiinidest.

Eesti Geoloogiateenistus töötas läbi 188 puurkaevu andmed, mille analüüsimisel selgus, et Ida-Virumaal väheneb järjest sügavate veekihtide mageda põhjavee osakaal. Tulevikus tuleb joogiveeks kasutada seal rohkem pinnavett või leida tõhusamad põhjavee veetöötlussüsteemid. Põhjus on nii geoloogias kui ka inimtegevuses.

Kunstlikele väetistele ja taimekaitsevahenditele toetuvas maailmas tekitab mahetootmine tugevaid tundeid. Nõnda sai Novaator pärast mahemee tootmise raskusi puudutanud artikli avaldamist tagasisidet ka sellega tegelevatelt mesinikelt. Avaldame nii pöördumise kui ka Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juhi Marika Männi lisakommentaarid täies mahus.

Koroona ajastuga seotud piirangud ja hirmud võivad tekitada ärevust, kurvameelsust ja lootusetuse tunnet. Novaatori lugeja uuris, kuidas oleks võimalik sotsiaalse distantsi hoidmise tingimustes aidata lähedast, kelle vaimne tasakaal tundub olevat häiritud? Nõu ja nippe jagab Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Bokseri tõugu koertel esineb teistest sagedamini rütmihäireid põhjustavat südamelihase haigust. Eesti Maaülikoolis valminud doktoritöös pakutakse välja mitu võimalust, kuidas sageli märkamatult kulgevat haigust tõhusamalt varakult avastada.