Herpesviiruse abil saab eakate immuuntervist hinnata.

Herpesviiruse abil saab eakate immuuntervist hinnata

Organismi vastus ühele teatud tüüpi herpesviirusele võib aidata selgeks teha, kui tugev eaka inimese immuunsüsteem on. Niimoodi väidab Tallinna Reaalkooli õpilane Anna Pauliina Rumm oma auhinnatud õpilasuurimuses, mida juhendasid Tartu Ülikooli professor Pärt Peterson ja Tallinna Reaalkooli õpetaja Kersti Veskimets.

Nova seletab!

Varasemad uurimused osutavad, et Eesti ja Soome riigijuhtide erinevad isiksuseomadused mängisid demokraatia püsimises suurt rolli.

Doktoritöö: Eesti ja Soome saatuse Teise maailmasõja eel määras kodusõja õud

Demokraatia ja julgeolek on teineteisest sõltuvuses: kui demokraatliku riigi kodanikud tunnetavad ohtu, on nad julgeoleku nimel valmis demokraatiat piirama. Euroopa 1930. aastate pingelises poliitikas läksid demokraatia piiramise teed ka Eesti ja Soome, kuid selle saatus kujunes erinevaks riigijuhtide isikuomaduste ja kodanike enamuse ajaloolise kogemuse põhjal, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Tallinna ülikool
VAATA VIDEOT

Riik kavatseb hakata maksma doktorantidele Eesti keskmist palkaVAATA VIDEOT

Riik kavatseb doktorantidele edaspidi stipendiumi asemel kõrgemat palka maksta, et võimaldada teadustööle pühendumist ja muuta see atraktiivsemaks. Paljude noorte teadlaste jaoks on see ammuoodatud samm, kriitikud muretsevad aga, et plaan võib endaga kaasa tuua vabaduse vähenemise.

Kool.

Koolijuhtide stress valmistab peavalu

Hiljuti ilmunud uuring selgitas, millised tegurid mõjutavad koolijuhtide stressi ja rahulolu. Saadud tulemusi saab kasutada koolijuhtide professionaalsuse tõstmiseks ja koolielu tõhusamaks korraldamiseks.

Mullaelustiku mitmekesisust on inimesel keeruline hoomata, sest suur osa sellest on mikroskoopiline ja peidus.

Doktoritöö: mulla elurikkus aitab hinnata inimeste mõju ökosüsteemile

Maa-alust elu on keeruline hoomata, sest see ei kuulu meie igapäevasesse tajuruumi. Mullaorganismid on sedavõrd pisikesed, et nende leidmiseks ja eristamiseks tuleb appi võtta DNA. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis kaitstud doktoritöös uuris Siim-Kaarel Sepp, kuidas mõjutab inimtegevus mulla mikroelustikku ja iseäranis krohmseente elurikkust nii üle maailma kui ka Eesti puisniitudel.

Uue põlvkonna näomaskid lahendavad mitu probleemi.

Eesti teadlane kavandab nutikat uue põlvkonna näomaski

Eesti teadlase osalusel valmivad tuleviku korduskasutatavad näomaskid põhinevad nutikal nanotehnoloogial. Kavakohaselt on need 3D-prinditud maskid senisest mugavamad, väga hea filtreerimisvõimega ja isepuhastuvad ning suudavad hajutada niiskust.

Tiina Jõgeda

Põdenute vestlusring: koroona teeb ohtlikuks tema salakavalus

Kolm koroonat põdenud eestlast arutlesid Vikerraadios selle üle, kuidas nad nakatusid, mil moel haigus kulges ning kuidas see nende vaadet pandeemiale ja elule muutnud on. Seni meedias võrdlemisi vähe tähelepanu saanud praktilisi kogemusi jagasid intensiivravi palatis juhitaval hingamisel olnu, tavapalatisse sattunu ning kodus põdenu.

Eesti

Ülevaade: mida toob Eesti teadusele 2021. aasta?

Teaduses on selle aasta olulised märksõnad teadusraha kasvamine ja mitmete koroonaviirusega seotud teemade uurimine. Mida on oodata algaval aastal Eesti teaduses, seda uuris Novaator teaduskommunikatsiooni lektor Arko Oleskilt ja neurobioloog Mart Saarmalt ja taimefüsioloogia professor Ülo Niinemetsalt.

Lõppeva kümnendi säravamad ideed

Tallinn

Ühiskonnateadused ja kultuur

Aasta on peagi läbi. ERR Novaator palus sel puhul paarikümnel Eesti teadlasel meenutada, mida endaga lõppevast kümnendist kaasa võtta ja mis olid nende eriala läbivad märksõnad.

Ilves

Ilvesest kilpkonnani: kuidas Eesti ohustatud liikidel läheb

Elutegevuseks vanu metsi vajavatel liikidel läheb kehvasti, mistõttu näiteks ilves ja lendorav on ohustatuse skaalal hiljuti vahetanud kategooriat hullema suunas. Paremini on läinud merikotkastel ja euroopa naaritsatel, rääkis Novaatorile zooloog Uudo Timm.

Riinu Härmas

Kolme minuti loeng: kõrbenud piparkooki ja söetabletti eristavad poorid

Süsi on mõiste, mida argielus väga tihti pruugitakse. Teaduslikul lähenemisel avaneb selle taga aga põnev maailm. Mis vahe on näiteks söetabletil, söestunud piparkoogil ja tööstuses kasutataval süsinikul? Tartu Ülikooli keemia doktorant Riinu Härmase sõnul on neil väga erinev ülesehitus. Süsiniku kasutusvõimalused määrabki justnimelt selles olevate pooride hulk.

Vaktsineerimine. Pilt on illustreeriv.

Viiruse leviku peatamiseks on vaja antikehasid kolmele neljandikule rahvast

Kuu lõpus otsustab Euroopa Ravimiamet, kas anda Pfizer/BioNTechi koroonavaktsiinile müügiluba. Kui luba tuleb, plaanitakse jaanuaris alustada vaktsineerimist ka Eestis. Et viirus riigis enam vabalt ringelda ei saaks, oleks vaja, et kolm neljandikku elanikest kannaks antikehasid, mis on saadud kas vaktsiini või haiguse läbipõdemise kaudu.

1978. aastast kuni 2018. aastani on maailmas kunstliku viljastamise teel sündinud rohkem kui 8 miljonit inimest

USA-s kasvab jõudsalt sotsiaalmeediast viljatusravi rohtude soetamine

Ameerika Ühendriikides on viljatusraviga seotud ravimid kallid ja USA tervishoiusüsteem ei taga ravi kõigile, kellel seda vaja oleks. Seetõttu on jõudsalt kasvanud kunstliku viljastamisega seotud ravimite müük just sotsiaalmeedia platvormidel, näiteks Instagramis või Redditis. Eestlased internetist ravimeid ostma ei kipu.

novaator soovitab

Lugeja küsib

Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.

teadusuudiste kokkuvõte

vaata saadet

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: