Rahvusooperi jõulutervitus – Beethoven 250

Dirigent: Arvo Volmer

17. detsembril 2020 möödub geniaalse saksa helilooja ja pianisti, Ludwig van Beethoveni sünnist 250 aastat. Selle aja jooksul pole maestro jõuliselt emotsionaalne ja haarav muusika kaotanud oma lummust. Avalikkuse silmis on Beethoven omandanud romantilise kannataja ja revolutsionääri oreooli. Oma tuntuimad teosed kirjutas helilooja juba pea kurdina. Nende hulka kuuluvad Kolmikkontsert viiulile, tšellole, klaverile ja orkestrile (1803), Kreutzeri sonaat viiulile ja klaverile (1803), klaverisonaat „Appassionata“ (1804–1806), ooper „Fidelio“ (1814), Missa solemnis (1819) ja Üheksas sümfoonia (1822–1824). Ludwig van Beethoven on kirjutanud üheksa sümfooniat, viis klaverikontserti, 32 klaverisonaati, kaks missat, oratooriumi „Kristus Õlimäel“, ooperi „Fidelio“, arvukalt kammer-, klaveri- ning vokaalmuusikat. Ta on loonud suurejoonelisi ja heroilise kõlaga teoseid, mille kohta Igor Stravinski on öelnud: „Beethoveni suurim saavutus on olnud kirjutada muusikat, mis on igavesti kaasaegne“.

Rahvusooper Estonia toob maestro sünnipäeval publikuni romansi F-duur, op. 50 viiulile ja orkestrile ning missa C-duur, op. 86 neljale solistile, koorile ja orkestrile. Missa valmis 1807. aastal vürst Nikolaus II Esterházy tellimusel. Beethoven võttis traditsiooni üle Haydnilt, kes oli Esterházyde õukonna kapellmeister ning kirjutanud aastatel 1795–1802 igal aastal vürsti abikaasa nimepäevaks ühe missa. Teose esmaettekanne toimus 13. septembril 1807 Eisenstadti lossis Viini lähistel. 37-aastane helilooja juhatas ettekannet ise. Vürst ei hinnanud missat eriti kõrgelt, pidades seda liialt „kaasaegseks“. Helilooja ise jäi teosega rahule: „Missa kohta, nagu ka enda kohta, ei ütle ma just meelsasti komplimente, ometi usun, et olen siin käsitlenud liturgilist teksti nii nagu seda kunagi varem tehtud pole“. Muusikateadlased on hinnanud Beethoveni missat selle žanri piire avardavaks. Põhiliseks uuenduseks võib pidada loobumist sonaadivormis ülesehitusest (v.a Benedictus) ning tagasihoidlikumat ja lihtsamat joont kui tol ajal ideaaliks peetud grandioosses Viini missa traditsioonis.